Pirnimaitseline Tallow Balm: Kuidas Veise Rasv Mu Nahale Meeldis

Ma istusin diivanil ja vaatasin oma käsi. See oli jaanuar, mingi kolmas pühapäev järjest, kui õhk oli nii kuiv, et see tundus krõbedana. Mu sõrmedeümber olev nahk oli punane, veidi kooruv. Mul oli see kallis CeraVe kreem, mida ma olin ostnud Rimi apteegist 14 euro eest. See ei teinud midagi. Mitte midagi. Ma lihtsalt panin seda peale ja kaks tundi hiljem olid mu käed jälle sama kuivad. Nii et ma otsustasin teha midagi rumalat. Ma tellisin veise rasvast kreemi internetist. Jah. Tõesti.

Ma ei tea, miks ma seda tegin. Ma olin sattunud mingisse loodusliku nahahoolduse lõksu Instagramis. Kõik rääkisid sellest tallow'st. See kõlas nii... vanamoeliselt. Nagu midagi, mida mu vanaema oleks kasutanud. Aga mu nahk oli nii õnnetu, et ma mõtlesin, et mis seal ikka. Halvemini kui see CeraVe asi ei saa minna. Ma tellisin ühe purgi Whipped Tallow Balmi pirnimaitsega ühest Eesti Etsy poest. Maksin selle eest, ma arvan, 23 eurot pluss saatmine. See tundus palju ühe kreemi eest, eriti kui see on tehtud veisest.

Aga siis see tuli. Ja mu elu muutus. Natuke. Mitte dramaatiliselt, aga piisavalt, et ma sellest siin kirjutan.

Kuidas ma hakkasin näole veise rasva panema

See tuli väikeses klaaspurgis. Ilusas. Ma ei osanud oodata midagi fancyt. Ma avasin selle ja... noh, see nägi välja nagu vahustatud või. Tõesti pehme. Ma nuusutasin seda. Pirnimaitseline tallow balm. See lõhnas... hästi. Mitte nagu pirn, aga nagu magus, puuviljane asi. Väga kerge. Mitte see raskelt lõhnav asi, mis jääb ninasse. Ma panin sõrmega sisse.

Tekstuur oli imelik. Hea imelik. See oli nagu tihe, kuid pehme. Ma panin natuke oma käele. See sulas kohe, nagu see imendus sisse. Mitte nagu see CeraVe kreem, mis jäi peale nagu kiht. See kadus. Ja mu käsi tundus... niiskena. Mitte õlise, lihtsalt hästi. Nagu see oli joonud vett. Ma olin šokeeritud.

Nii et järgmine õhtu, pärast seda kui olin oma näo maha pesnud (kasutan seda odavat Cetaphili, see on ok), ma võtsin julguse kokku ja panin seda tallow't oma näole. Ma olin nii skeptiline. Ma mõtlesin, et ma ärkan hommikul täis punkreid. Aga ma tegin seda ikkagi. Ma panin õrna kihi. See tundus jahedana. Siis soojana. Ja siis see lihtsalt... kadus. Mu nahk tundus pehme ja rahulikuna. Mitte läikiv. Ma magasin sellega.

Hommikul... ei midagi. Punkreid polnud. Mu nahk tundus lihtsalt rahulikuma ja vähem pingul olevana. Nagu see oli puhkanud. Ma ei tea kuidas seda kirjeldada. See polnud mingi "mu nägu on nüüd täiuslik" hetk. See oli rohkem nagu "oh, see on tore". Väike asi. Aga ma olin juba nii palju suuremaid asju proovinud, mis lubasid palju ja andsid vähem. Nii et see väike asi tundus suurena.

Miks veise tallow nahale tegelikult loogiline on

Ma lugesin siis natuke. Pärast seda kui ma seda kasutama hakkasin. Loodusliku nahahoolduse rutiin. See on tehtud grass-fed veise rasvast, vahustatud pehmeks. See on tehtud Prantsusmaal. Ja põhimõte on selles, et see sarnaneb meie enda naharasvale. Sebum'ile või kuidas seda kutsutakse. Nii et see imendub hästi, sest see on nagu keha tunneb ära. See ei jää peale kinni. See toidab.

Ma mõtlesin oma vanaemale. Ta kasutas kindlasti loomarasvu asju. Või taimeõlisid. Mitte neid sünteetilisi asju, mis on täis kemikaale. See tundus loogilisena. Lihtsa loogikana. Kui mu nahk on kuiv, anna sellele rasva, mida ta tunneb ära. Mitte mingit imelikku keemilist segu, mida ta peab ära tundma õppima.

Ja talvel? Unusta ära. Tallow balmi igapäevane kasutamine talvel on nagu superrelv. Kõik need tuuled, kuiv õhk korteris, küte... see kaitseb. Nagu väike kiht turvavarju. Eriti kätele. Ma hakkasin seda kasutama pärast iga kätepesu. Mu käed ei ole enam kunagi krõbedad. Need on lihtsalt... normaalsed. See on kõik, mida ma tahtsingi.

Ja see sobib ekseemale või kuivale nahale. Mul pole ekseemi, aga mul on kuiv nahaalune. See on aidanud. Ja need väikesed kortsud silmade ümber... need ei ole kadunud, muidugi mitte. Aga need tunduvad vähem sügavana. Nagu nahk on paremini toidetud. See on nagu see on puhkanud pikemalt. Ma ei tea.

Mu nahk pärast paari nädalat

Nii, et ma kasutasin seda iga õhtu. Ja hommikul, kui ma ei lähe kuhugi, siis ka hommikul. Looduslike toodete peale üleminek polnud nii dramaatiline, kui ma arvasin. Ma lihtsalt jätsi maha selle CeraVe asja ja hakkasin seda kasutama. Ja mu nahk... noh, see ei hakkanud särama nagu Hollywoodi täht. Aga see tundus tervemana. Kindlamana. See ei ole nii õrn, kui ma seda puudutan. See ei ole nii punane, kui ma väljast tulen.

Parim osa? See ei ole raske. Ma panin selle peale ja võin koja minna. Ma ei pea ootama, et see imenduks. See on nagu teine nahk. Mitte kreem. Ma ei tea, kas see on mõtet. Aga see on nii lihtne. Purk on mu vannitoa kapis. Ma võtan seda, panin peale, ja elu läheb edasi.

Ma ostsin oma emale ühe. Ta on pensionil ja tal on kuiv nahk. Ta ütles, et see on kummaline, et see on veise rasv. Aga ta kasutab seda. Ta ütles, et ta sääred on tänulikud. See on tore. Ma arvan, et see on hea kingitus. Mitte liiga kallis, aga tundub luksuslik. Ja see töötab.

Ma olen nüüd oma teisel purgil. Esimene kestis kaua, kuigi ma kasutasin seda iga päev. Natuke läheb kaugele. Nii et 23 eurot ei tundu enam nii hullult. Võrreldes selle 14-eurose CeraVe'ga, mis ei teinud midagi.

Kas ma ostaksin selle uuesti?

Jah. Ilmselgelt. Ma just tellisingi uue. Pirnimaitsega jälle. Nad pakuvad ka mingit ilma lõhnata versiooni, aga mulle meeldib see lõhn. See on nii kerge. See ei jää riideile ega millelegi.

Kui sa oled uudishimulik, siis ma soovitan seda proovida. Eriti kui su nahk on talvel nagu minu oma – õnnetu. Sa ei pea uskuma mind. Aga proovi. See on lihtsalt üks neist asjadest, mis tundub imelikuna, kuni sa seda proovid. Ja siis sa mõtled, "oh, see on tõesti lihtne". Kõik see loodusliku nahahoolduse rutiini jutt... noh, sellel on põhjus. Inimesed kasutasid loomarasvu sadu aastaid. Me oleme lihtsalt selle unustanud.

Ma sain oma selle väikese Eesti Etsy poe kaudu. Nad on toredad. Kiire saatmine. Purk tuli hästi pakendatuna. Ma ei tea, kas ma tohin nime öelda. Aga sa lihtsalt otsi "tallow balm Estonia" ja see tuleb üles. Vali pirnimaitse. Või mitte. Aga pirn on hea.

Nii et jah. Ma jätkan selle kasutamist. Mu nahk on rahul. Ma olen rahul. See on kõik, mida ma tahtsingi. Ei mingit dramaatikat. Lihtsalt asi, mis töötab.

Mu diivan on ikka külm. Ma pean selle tekiga katma.

Kiired küsimused, mida mulle küsitakse

Kas veise tallow on hea näo jaoks? Jah, minu arust on. Põhimõtteliselt, see on loomne rasv, mis sarnaneb meie enda naharasvale. Nii et see imendub hästi ja toidab nahka seestpoolt. See ei ole mingi võõras keemiline aine. See on nagu toit nahale. Eriti hea kuiva, tundliku või väsinud nahaga.

Kas tallow balm ummistab poorid? Minu kogemusel ei. Tegelikult, kuna see imendub nii hästi, siis see ei jää peale lamama nagu mõned teised paksud kreemid. See siseneb. Ma olen punkritoetusega, aga see pole mulle ühtegi punnitit tekitanud. See on rohkem nagu niisutaja, mitte ummistaja. Aga iga nahk on erinev, muidugi.

Milline on pirnimaitseline tallow balmi lõhn? Väga kerge. Magus, aga mitte liiga. Nagu küps pirn, aga nüansiga. Mitte see kunstlik puuviljalõhn. See on värske. See ei jää kauaks, peale panemisel tunnetad seda hetke, siis see hajub. Mulle meeldib see. See ei ole ülekaalukas. Kui sa ei taha üldse lõhna, siis nad müüvad ka lõhnavaba versiooni.